Taastuvenergia

Taastuvgaasi suurendamine

Uus taastuvenergia direktiiv (RED II) hõlmab õiguslikult siduvat kogu ELi hõlmavat eesmärki 32% taastuvenergia osakaaluks 2030. aastaks koos ülespoole korrigeerimise klausliga 2023. aastal, samuti sektoripõhiseid eesmärke, sealhulgas taastuvenergia aastane kasv 1,3% küttesektoris ja lõppeesmärk 14% taastuvenergia osakaal transpordisektoris 2030. aastaks. Viimase eesmärk on edendada elektrilise mobiilsuse edasist kasutuselevõttu, kuid see sisaldab ka alleesmärki 3,5% täiustatud biokütuste ja biogaasi puhul.
Direktiiv on positiivne samm taastuvgaasi laiaulatusliku kasutuselevõtu suunas järgmisel kümnendil. See hõlbustab biometaani juurdepääsu maagaasivõrku, laiendab päritolutagatisi taastuvelektrilt taastuvgaasile ja hõlbustab biometaani piiriülest kaubandust. Uus kestliku arengu poliitika piirab aga biogaasi ja biometaani tootmist, kehtestades säästlikkuse piirmäärad kõikidele energiasektoritele. Biogaas ja biometaan peavad saavutama 65–80% kasvuhoonegaaside säästu võrreldes fossiilkütustega. Säästlikud lähteaineliigid on loetletud direktiivi IX lisas ja VI lisas määratakse eri kanalite heitkoguste vaikeväärtused. Lisade läbivaatamine toimub regulaarselt. Sellegipoolest on biogaas üks säästlikumaid energiaallikaid, mis suudab saavutada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise üle 200%, kui põllumajandussõnniku kasutamine lähteainena toob endaga kaasa ka sõnniku metaani heitkoguste vältimise.

EBA poliitikasoovitused taastuvenergia kohta

Kohaldada päritolutagatisi ühtlustatult kogu Euroopas: võimaldada tuleb virtuaalset piiriülest kauplemist. Jälgitavus ja läbipaistvus on energiale ülemineku ja tarbijate teadlikkuse tõstmise olulised komponendid. Biometaani tootmine peab olema sertifitseeritud ja klientidele väärindatud, koos kõigi selle eeliseid puudutava õige teabega.
Soojuse kasutamine: muuta siduvaks RED II eesmärk suurendada taastuvenergia osakaalu küttes 1,3% võrra ja selgitada taastuvmetaani rolli selle eesmärgi saavutamisel. Taastuvmetaan võib pakkuda kulutõhusat lahendust taastuvenergia suurendamiseks kütmisel ja energiavaesusega võitlemisel.
Rahaline toetus rohegaasidele üleminekuks, mis tugineb põhimõttele „saastajad maksavad”: kohaliku ja ülemaailmse saaste negatiivsete välismõjude arvessevõtmiseks on vaja piisavat süsiniku hinda – kehtestada kogu ELi hõlmav süsinikumaks; fossiilkütuste subsiidiumid tuleb järk-järgult kaotada – tehnoloogiaspetsiifilised toetuskavad on üliolulised – biogaasi/biometaani eelised on täiesti erinevad (ja täiendavad) vahelduvate taastuvate energiaallikate omast, kuid taastuvgaas saab enamikus Euroopa osades vähem toetust. Euroopa rahastamismehhanismid, näiteks EIP kaudu, peaksid olema suunatud biometaaniprojektide arendamise toetamisele.

TAASTUV BIOGAAS HEITKOGUSTE TÕHUSAKS VÄHENDAMISEKS

Biogaas on täielikult taastuv ja keskkonnasõbralik kütus, mis võib aidata vähendada olelusringi jooksul tekkivaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid kuni 90% võrreldes fossiilkütuste kasutamisega. Biogaasi saab kasutada samadel eesmärkidel kui maagaasi, sealhulgas maantee- ja meretranspordi kütusena ning tööstuse energiaallikana.

Biogaasi tootmine on osa ringmajandusest, sest biogaasi toodetakse jäätmetest, nt biojäätmed, reoveesetted, sõnnik ning muud tööstus- ja põllumajandusjäätmed. Biogaasi kõrvalsaadusena tekkiv orgaaniline aine digestaat on kõrge toitainesisaldusega, mida saab edaspidi ringlusse võtta põllumajanduses väärtusliku väetisena.

Biogaasi kasutamine võib aidata vähendada olelusringi heitkoguseid kuni 90%

Biogaasi kasutamine võib aidata vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid kogu olelusringi jooksul kuni 90% võrreldes fossiilkütuste kasutamisega. Süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise arvutamisel võetakse arvesse kogu biogaasi väärtusahelat biojäätmete hankimisest kuni biogaasi tootmise, jaotamise ja kasutamiseni.

Biogaasi väärtusahel alates lähteaine hankimisest kuni jaotamise ja kasutamiseni

1. Biogaasi lähteained, lähteainete kogumine, transport ja töötlemine

Biogaasi tootmisel kasutatavad lähteained (toorained) tarnitakse biogaasijaamadesse sellest keskmiselt 30-40 km kaugusel asuvast piirkonnast. Tooraine kogumisel ja transpordil tekkivaid heitkoguseid võetakse arvutustes arvesse kütusekulu ja veokauguste alusel. Lisaks sellele tekivad jaamas lähteaine töötlemisel ja lõhnatõrjel arvutustes arvesse võetud heitkogused.

2. Biogaasi tootmine, väärindamine ja gaasivõrku suunamine

Biogaasi tootmise ja väärindamise puhul võetakse arvesse biogaasijaamades tarbitava soojuse ja elektrienergia heitkoguseid, biogaasiprotsessis kasutatavate kemikaalide tootmisel tekkivaid heitkoguseid ning veetarbimise ja reoveepuhastusega seotud heitkoguseid. Eraldi on arvesse võetud ka biogaasi gaasivõrku suunamisel tekkivad elektritarbimisest tulenevaid heitkoguseid.

3. Biogaasi jaotuslogistika

Biogaasi edastamisega seotud heitkogused gaasitorustiku võrgus koosnevad kompressorjaamadest ja torujuhtmetest pärit metaani ja süsihappegaasi heitkogustest. Biogaasi saab jaotada ka konteinerveo kasutamisega, sellisel juhul arvestatakse transpordi heitkoguseid. Elektrit tarbitakse gaasitanklates ja selle tootmisest tulenevad heitkogused on arvutustesse kaasatud.

4. Biogaasi kasutamisest pärit heitkogused (tank to wheel e. paagist rattani)

Sarnaselt teistele taastuvkütustele loetakse ka taastuva biogaasi kasutuse heitkoguste arvestuslik tase (paagist rattani) näiteks transpordis nulliks. Biogaasi põlemisel tekib süsihappegaas, kuid atmosfääri süsihappegaasi suurenemist ei toimu, sest biolagunevas lähteaines fikseeritud süsinikdioksiidi kogus võrdub biogaasi põlemisel eralduva kogusega.