m3 biometaani aastas
tonni vähem CO2 võrreldes fossiilse transpordiga
JETGREEN OÜ tegutseb taastuvate transpordikütuste tootmise valdkonnas, olles Eesti ja Baltimaade esimese ja suurima biometaani tootja, Rohegaas OÜ, ainuosanik.
Toodame aastas 50- 60000 MWh taastuvat transpordikütust, millest jätkub kõigi Tartu, Pärnu ja osaliselt ka Tallinna linnaliinibusside aastaseks tarbimiseks. Sellega aitame transpordisektoris vähendada CO2 heidet enam kui 80% .
CO2 heite vähendamine – Aitame vähendada ca 14 000 tonni CO2 heidet aastas võrreldes fossiilkütusel sõitva transpordiga.
Biometaan ehk rohegaas on maagaasi kvaliteedinõuetele vastav gaasilises olekus aine, mida toodetakse biolagunevatest jäätmetest, reoveest ja reoveesettest, põllumajandusliku päritoluga jäätmetest ning erinevat päritolu biomassist. Biometaan on 100% keskkonnasõbralik taastuvkütus, mida toodetakse nüüd ka Eestis.
Biometaan on kasutatav kõikjal, kus täna kasutatakse maagaasi – seal hulgas on ta kasutatav surugaasi (CNG) tarbivates autodes. Biometaaniga saab asendada transpordisektoris kasutatavaid fossiilkütuseid. Eesti riigi eesmärk kasutada aastaks 2020 transpordis 10% taastuvkütuseid, millest 3% biometaan, on tänaseks täidetud. Biometaan on keskkonnasõbralikum ja pikas perspektiivis stabiilsema hinnaga kui importkütused ning selle kasutamine aitab parandada Eesti energiajulgeolekut.
Võrreldes bensiini ja diislikütuse põlemisega on gaasi arvestuslik koguemissioon väiksem – õhku paisatava tahmaosakeste ja vääveldioksiidi kogused on vaevumärgatavad. CNG autogaasi põlemine tekitab võrreldes bensiiniga koguni 60% vähem süsinikoksiidi, 50% vähem süsivesinikke ja 45% vähem lämmastikoksiide.
Riik on asunud erinevate tegevuste kaudu arendama biometaani turgu Eestis. Praeguseks on Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu toetatud üle 20 biometaani tankimisvõimekusega tankla rajamist aastaks 2020 ning seni ühe biometaani tootmisjaama rajamist. Lisaks maksab riik biometaani turu arendamiseks iga transpordisektoris kulunud megavatt-tunni rohegaasi eest toetust. Tarbitud gaasi päritolu tõendamiseks on Elering kui gaasi põhivõrgu omanik ja süsteemihaldur loonud päritolutunnistuste süsteemi.
Arengufondi poolt 2014. aastal koostatud uuringu kohaselt on Eestis ressurssi toota aastas hinnanguliselt kuni 4,7 TWh (= 483 mln kuupmeetrit) biometaani, mille tooraineks oleks valdavalt biomass rohumaadelt (83%), põllumajandustootmise jäägid (9,8%), aga ka biolagunevad jäägid tööstusest, prügilagaas ja reoveepuhastite olmejäätmed.
Täna hinnatakse reaalseks tootmismahuks ligikaudu 1,0 – 1,5 TWh (= 100 – 150 mln kuupmeetrit) biometaani aastas.
Biometaani tootmise käivitumine on toonud gaasiturule juurde uue kohalikul toorainel põhineva varustusallika.
2018. aastal alustasid Eestis tootmist kaks biometaani jaama – Kundas asuv Rohegaas OÜ ning Viljandimaal Siimanis paiknev Biometaan OÜ. Rohegaas OÜ tootmisjaama aastane koguvõimusus on 6 miljonit kuupmeetrit ning gaasi toodetakse reoveesettest. Biometaan OÜ tootmisjaama koguvõimsus on ligikaudu 3 miljonit kuupmeetrit aastas ning seal toodetakse gaasi sõnnikust ja biomassist.
2020. aasta suvel lisandusid senistele tootjatele Vinni Biogaas OÜ ja Tartu Biogaas OÜ. Mõlemas tootmisjaamas toodetakse biometaani loomsest sõnnikust, biojäätmetest ja toiduainetööstuse jääkidest.
Igakuise ülevaate Eestis toodetud biometaani kogusest leiab siit.
2023. aasta kuuendal kuul toodeti kodumaist päritolu biometaani 17 011 megavatt-tundi, sellest 2 865 megavatt-tundi reoveesettest, 4 991 megavatt-tundi loomsest sõnnikust, 180 megavatt-tundi biomassist, 5
2023. aasta viiendal kuul toodeti kodumaist päritolu biometaani 15 320 megavatt-tundi, sellest 2 355 megavatt-tundi reoveesettest, 4 268 megavatt-tundi loomsest sõnnikust, 44 megavatt-tundi biomassist, 5
2023. aasta neljandal kuul toodeti kodumaist päritolu biometaani 14 232 megavatt-tundi, sellest 1 942 megavatt-tundi reoveesettest, 3 923 megavatt-tundi loomsest sõnnikust, 242 megavatt-tundi biomassist, 4
2023. aasta kolmandal kuul toodeti kodumaist päritolu biometaani 15 289 megavatt-tundi, sellest 2 490 megavatt-tundi reoveesettest, 4 389 megavatt-tundi loomsest sõnnikust, 392 megavatt-tundi biomassist, 4
Rohemärgisel on lisaks kujundlikele keskkonnasäästlikele sümbolitele ning eestimaisuse viitele kasutatud laiema arusaamise huvides ka biometaani rahvusvaheliselt levinud lühendit „BioCNG“.
Rohemärgise puhul pole tegemist ametliku sertifikaadi, vaid pigem turundusvahendiga. Rohemärgis näitab Eesti päritolu taastuvkütuse biometaani kasutamist sõidukites. Rohemärgist võivad kasutada kõik, kes tangivad siinsetes surugaasitanklates kodumaist biometaani.
Rohemärgist on soovitav paigaldada sõiduki tagaklaasile või -luugile, kütuseluugile või selle kõrvale või muusse sobivasse kohta sõidukil. Märgist võib kasutada ka kütusetankuril.
Rohemärgise on välja töötanud Elering koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnainvesteeringute Keskusega (KIK), järgides biometaani turuosaliste soovitusi ja vajadusi.
Rohemärgised esialgu saadaval Eleringi vastuvõtus, Kadaka tee 42, Tallinn.
Rohemärgiseid saab valmistada ka ise, juhised selleks on rohemärgise stiiliraamatus. See on vaba kõigile kasutamiseks.
